prügimaja, jäätmemaja
Jäätmemaja korrastab hoovi:
11. märtstil 2007.a kehtima hakanud jäätmeseaduse muutmise seadus määras kohalikele omavalitsusüksustele kohustuse korraldada jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada jäätmete taaskasutust võimalikult suures ulatuses. Sama seadus määrab ära ka kohustuse segaolmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida. Alatas möödunud aasta esimesest jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtmise ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. See tähendab, et jäätmeid peavad sortima kõik. Paraku on seaduse järgijaid vähem, kui peaks. Korterelamute juures on tihti näha vedelemas prügikonteinereid, mis on mõeldud erinevate jäätmete sortimiseks. Parimaks lahenduseks selles olukorras on jäätmemaja.
Jäätmemaja eelised:
Korteriühistutel ei ole mitte ainult seaduse täitmiseks soovitatav muretseda endale prügikonteinerite koondamiseks jäätmemaja, vaid ka selleks, et korrastada ümbruskond ja muuta see ilusamaks, samuti tagada turvalisus. Korteriühistutel oleks mõistlik tellida korterelamute juurde jäätmemaja, mis on võimalik sobitada kokku ümbritseva keskkonnaga ning kuhu saab sisse paigutada korteriühistule kuuluvad prügikonteinerid. Lisaks prügikonteineritele on võimalik jäätmemajas hoida kõikvõimalikke koduümbruse korrashoiuks vajalikke tarbeid (rehad, labidad jne). Peale lihtsalt kaunima kodu ümbruskonna aitab jäätmemaja tagada ka turvalisuse- jäätmemajad on üldiselt lukustatavad. See tagab selle, et keegi võõras ei saa korteriühistule kuuluvaid kalleid prügikonteinereid ära vedada/varastada ning juhuslikel inimestel ei ole võimalik oma prügi võõrasse prügikonteinerisse panna. Ning kui prügikastides kipuvad kodutud tihti tuhnima, siis jäätmemajade puhul seda ohtu ei ole. Prügimaja plussiks on seegi, et selle abil vähenevad korteriühistu jäätmekäitluskulud.
Hind varieerub:
Jäätmemaja ehitamine pole kulu, vaid pigem pikaajaline investeering. Pealegi on korteriühistul võimalik taotleda omavalitsustelt toetust. Näiteks Tartus on võimalik taotleda toetust kuni 80 % ulatuses jäätmemaja maksumustest ning Tallinas kuni 70 % ulatuses. Samuti on võimalik taotleda toetust teistes omavalitsustes. Sellisel juhul jääb korteriühistutel omafinantseering minimaalseks. Rene Poljakovi sõnul on jäätemaju erinevas suuruses ja maja valitakse vastavalt prügivedamise tihedusele ning korteriühistu korterite arvule. Seda, kui suurt jäätmemaja korterelamu vajab, aitab soovitada iga jäätmemaju valmistav ettevõte. Jäätmemaja paigaldamise hind sõltub sellest, kas tegu on kõva pinnasega (asfalt, betoon) või tuleb valada betoonalus, kuhu peale jäätmemaja paigaldada. Jäätmemajade hinnad on olenevalt pakkujast väga erinevad. Väiksemate jäätmemajade hinnad algavad meil 1299 EURist ning suuremad võivad maksta ka kuni 3 000 EURi, mõnedel pakkujatel enamgi. Jäätmemaja kasuks otsustanult tuleks kõigepealt valida sellele sobiv koht. Üldiselt paigaldatakse see sinna, kus ka eelnevalt on olnud prügikonteinerid. Kui plaanid on kindlad, tuleb teha jäätmemaju paigaldavatele ettevõtetele hinnapäringud ning nende alusel valida välja töö teostaja. Jäätmemaja valmistamiseks kulub üldjuhul kuni 1 kuu.
Pakutavad jäätmemajad ja prügimajad leiad SIIT